poeg: mõiste ja määratlus

leib

Hääldus: (küngas), [võti] - n.
  1. korraga toodetud või koorunud poegade arv; järglaste või noorte perekond.
  2. tõug, liik, rühm või liik: Muuseumis eksponeeriti monumentaalsete skulptuuride haud.
—V.t.
  1. istuma (munad) kooruma, nagu lind; inkubeerida.
  2. (linnu) tiibade või kehaga (noorte) soojendamiseks, kaitsmiseks või katmiseks.
  3. järjepidevalt või tujukalt mõtlema või muretsema; mõtiskle: Ta mõlgutas probleemi.
—V.i.
  1. istuda munade peal, et neid kooruks, nagu lind.
  2. subjektil peatuma või mediteerima haiglasliku visadusega (tavaliselt fol.
  3. õhkkonna või stseeni katmiseks, kangastamiseks või näib täitvat: Künkal kummitab maja küla kohal.
- adj.
  1. aretamiseks peetavad: a leib neid.
Juhuslik maja lühendamata sõnastik, Autoriõigus © 1997, Random House, Inc., Infoplease'is. Vaata ka:
  • leib (Tesaurus)
pross haude emane