kelm: tähendus ja määratlus

kelm

1. painutatud või kumer tööriist, tükk, lisa jne; konks.
2. ükskõik millise konksuga osa.
3. kõverdatud või kõverdatud osaga instrument või seade, mis on karjaste kaaskonnaks haakitud või piiskopi või kloostri abilisem.
4. ebaaus inimene, esp. teravam, petis või varas.
5. kurv, pööre või kurv: kelm teel.
6. kõverdamine või painutamine.
7. auku.
8. Samuti helistage mõnel muusikalisel puhkpillil helikõrguse muutmiseks seade, mis koosneb põhitorusse sisestatud torutükist.

1. painutada; kõver; kelm sisse tegema.
2. varastamiseks, petmiseks või petmiseks: Ta kõverdas selle poe sõrmust.

1. painutada; kõver.

kelm

1. haige või nõrk.
2. halva huumoriga; vihane.
3. korrast ära; ebaõigesti.
4. mitterahuldav; pettumus.

• kelm (Tesaurus)