Riigikaardid: Euroopa
| Albaania Andorra Armeenia Austria Aserbaidžaan Valgevene Belgia Bosnia-Hertsegoviina Bulgaaria Horvaatia Tšehhi Vabariik Taani Eesti Soome Prantsusmaa Gruusia Saksamaa | Kreeka Ungari Island Iirimaa Itaalia Kosovo Läti Liechtenstein Leedu Luksemburg Makedoonia Malta Moldaavia Monaco Montenegro Holland Norra Poola Portugal | Rumeenia Venemaa San Marino Serbia Slovakkia Sloveenia Hispaania Rootsi Šveits Türgi Ukraina Ühendkuningriik (Inglismaa, Põhja-Iirimaa, Šotimaa, Wales) Vatikan |
Territooriumide ja sõltuvuste kaardid: Euroopa
| Kanalisaared: Jersey ja Guernsey (Suurbritannia) Fääri saared (Den.) | Gibraltar (Suurbritannia) Mani saar (Suurbritannia) | Jan Mayen (Norra) Svalbard (Norra) |
Euroopa kohta
Euroopa on suuruselt 6. mandril, hõlmates 4 000 000 ruutmeetrit (10 360 000 ruutkilomeetrit) koos külgnevate saartega (1992. aasta pop. 512 000 000). See on tegelikult suur Euraasia maamassi suur poolsaar. Kokkuleppel eraldab seda Aasiast Uurali ja Uurali jõgi idas; Kaspia mere ja Kaukaasia ääres kagus; ja Musta mere, Bosporuse, Marmara mere ja lõunas asuvate Dardanellide ääres. Vahemeri ja Gibraltari väin eraldavad seda Aafrikast. Euroopat peseb põhjas Põhja-Jäämeri ja läänes Atlandi ookean, millega Põhja- ja Läänemeri on ühendatud.
Alpi tohutu mägikett, mille peamised ühenduslülid on Püreneed, Alpid, Karpaadid, Balkan ja Kaukaasia, läbib mandrit läänest itta. Kõrgeimad punktid on Mt. Elbrus (5631 m / 5633 m) Kaukaasias ja Mont Blanc (15 771 jalga / 4 807 m) Alpides. Euroopa madalaim punkt (92 jalga / 28 m allpool merepinda) on Kaspia mere pind. Põhjas asuva Skandinaavia mägise poolsaare ja lõunas asuva Alpi ahela vahel asuvad Kesk-Euroopa kõrgustikud, mida ümbritseb Euroopa suur tasandik, ulatudes Prantsusmaa Atlandi ookeani rannikust Uuralini.
Suur osa sellest tasandikust (mille katkestavad väiksemad mägirühmad ja künkad) on viljaka põllumullaga; idas ja põhjas on tohutu stepi, metsa, järve ja tundra piirkond. Alpi ahelast lõuna poole ulatuvad Pürenee, Itaalia ja Balkani poolsaared, mis on suures osas mägised. Alpide ja Apenniinide vaheline Po tasandik ning Karpaatide ja Alpide vahel asuv Alföldi tasandik on viljakad ja palju arenenud piirkonnad. Euroopa peamiste jõesüsteemide hulgas on idast läände Volga, Doni, Dnepri, Doonau, Visla, Oderi, Elbe, Reini, Rhône'i, Loire'i, Garonne'i ja Tagus.
Euroopa võib jagada seitsmeks geograafiliseks piirkonnaks: Skandinaavia (Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani); Briti saared (Ühendkuningriik ja Iirimaa); W Euroopa (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg ja Monaco); Lõuna-Euroopa (Portugal, Hispaania, Andorra, Itaalia, Malta, San Marino ja Vatikan); Kesk-Euroopa (Saksamaa, Šveits, Liechtenstein, Austria, Poola, Tšehhi Vabariik, Slovakkia ja Ungari); Lõuna-Euroopa (Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Albaania, Makedoonia, Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka ja Türgi Euroopa osa); ja E-Euroopa (Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Moldova, Venemaa Euroopa osa ja kokkuleppel Taga-Kaukaasia riigid Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan).
Rohkem geograafilist teavet
|
 |
Maailmakaart |
