hüpoteetiline: tähendus ja määratlus
hü • po • thet • i • cal
Hääldus: (hüpp u -thet'i-k u ), [võti] - adj. - hüpoteesi alusel; peaks: hüpoteetiline juhtum.
- hüpotees, mis on seotud sellega, hõlmab seda või mida iseloomustab: hüpoteetiline arutluskäik.
- antud hüpoteeside tegemiseks.
-
- (ettepanekust) väga oletuslik; ei toeta olemasolevad tõendid hästi.
- (ettepanekust või süllogismist) tingimuslik.
- n. - hüpoteetiline olukord, nt. Kaitseminister keeldus ajakirjanikega hüpoteese arutamast.
Juhusliku maja lühendamata sõnastik, Autoriõigus © 1997, Random House, Inc., Infoplease. Vaata ka: püstitada hüpoteesi hüpoteetilis-deduktiivne meetod
