petturitest: mõiste ja määratlus

kelmikas

Hääldus: (rōg), [võti] - n., V., Adj. rogued, ro • guing,
—N.
  1. ebaaus, labane inimene; kelm.
  2. mänguliselt vallatu inimene; kelm: Noorimad poisid on väikesed kelmid.
  3. tramp või vagabond.
  4. kelmiline elevant või muu sarnase loomuga loom.
  5. tavaliselt alaväärtuslik organism, esp. taim, mis erineb märgatavalt tavapärasest.
—V.i.
  1. elada või tegutseda petturitena.
—V.t.
  1. petma.
  2. juurida või hävitada (taimed jms, mis ei vasta soovitud standardile).
  3. selle toimingu sooritamiseks: röövida põld.
- adj.
  1. (looma), kellel on ebaharilikult metsik või ettearvamatu käitumine, kui petturitest elevant.
  2. ei ole enam kuulekas, kuuluv ega aktsepteeritud ega ole seega kontrollitav ega vastutav; hälbiv, renegaat: petturitest politseinik; kelmikas ametiühingu kohalik.
Juhuslik maja lühendamata sõnastik, Autoriõigus © 1997, Random House, Inc., Infoplease'is. Vaata ka:
  • kelmikas (Tesaurus)
küsib kelmikas elevant