ilmalik: mõiste ja määratlus
ilmalik
Hääldus: (sek'y u - u r), [võti] - adj. - maistele asjadele või asjadele, mida ei peeta religioosseks, vaimseks ega pühaks; ajaline: ilmalikud huvid.
- mis ei ole seotud religiooniga ega ole sellega seotud (vastandub pühale): ilmalik muusika.
- (haridus, kool jne), mis on seotud mittereligioossete ainetega.
- (vaimulike liikmete) ei kuulu usukorda; pole seotud kloostritõotustega (vastanduvad regulaarsetele).
- toimuvad või tähistatakse üks kord vanuses või sajandis: Rooma ilmalikud mängud.
- toimub vanusest vanuseni; jätkudes pika ea vältel.
—N. - võhik.
- üks ilmalikke vaimulikke.
Juhuslik maja lühendamata sõnastik, Autoriõigus © 1997, Random House, Inc., Infoplease'is. Vaata ka: valdkondlik ilmalik humanism