klanitud: tähendus ja määratlus

klanitud

Hääldus: (sulgub), [võti] - -er, -on.

siledad või läikivad, nagu karvad, loomad jne.
hästi toidetud või hoolitsetud.
trimmi ja graatsiline; peenelt kontuuriga; sujuvam: klanitud sportauto.
sujuvad kombed, kõne jms; ülemeelik.
nutikalt või petlikult osav; libe: klanitud enesekindel mees.

klanitud

Hääldus: (sulgub), [võti] - v.t.

teha klanitud; sile; libe: klanitud nahani.

Juhuslik maja lühendamata sõnastik, Autoriõigus © 1997, Random House, Inc., Infoplease'is. Vaata ka:

klanitud (Tesaurus)

kuvalda klanitud